Ajurveeda alustest | 07 veebr 15, Pille

Selles postituses ajurveedast üldisemalt, kolmest põhitüübist ja mis on neile iseloomulik, seedetulest ehk Agnist, pisut vürtsidest ja rasvadest, kuuest maitsest ja kus neid leidub, lisaks kõigile tüüpidele sobivad soovitused, mida silmas pidada söömisel. 

Ajurveeda tähendus sanskriti keeles on 'teadus elust' ja see kuulub vanimate tervisesüsteemide hulka maailmas. Ajurveeda on holistiline teadus tervena elamisest, mis põhineb tasakaalu sälitamisel keha, hinge ja vaimu vahel. Eesmärgiks on elada pikalt, tervelt ja õnnelikult, harmoonilistes suhetes ümbritsevaga. Olulisel kohal on iga inimese individuaalsuse ja unikaalsusega arvestamine.


Ajurveedas kasutatakse mitmesuguseid meetodeid nagu näiteks erinevad massaazhitehnikad ja taimsed ravimid, väga olulisel kohal on toitumine ja eluviis. Toitumisel on selles tervisesüsteemis oluline koht nii hea enesetunde säilitamisel, haiguste ennetamisel kui terviseprobleemide leevendamisel. Lisaks on parema tasakaalu leidmiseks ja selle hoidmiseks sageli kasu muudatustest eluviisis.


Eluviis hõlmab seda, kuidas me oma igapäevast elu elame: millega tegeleme ja millise hoiakuga/suhtumisega, palju liigume ja kuidas, kas ja kuidas puhkame ning lõõgastume, millised on meie suhted teistega.

Ajurveeda näitab, kuidas igaüks saab ise enda tervise ja heaolu heaks nii mõndagi ära teha. Võiks öelda, et tähtsamaks üldistest reeglitest ja juhistest on see, mida konkreetsel inimesel antud perioodil oma elus on õigem või parem teha, millised on tema vajadused ja iseärasused.


Ajurveeda järgi saab inimesed jaotada kolmeks põhitüübiks ehk dosha'ks: Vata, Pitta ja Kapha. Igalühel meist esineb kõigi põhitüüpide omadusi, kuid enamasti on üks või kaks neist ülekaalus. Enamus inimesi on seega segu mitmest dosha'st või põhitüübist. Et olla terve ja rõõmus, on vaja hoida kolm dosha't vastavalt enda tüübile tasakaalus (st. tasakaal ei tähenda erinevate inimeste puhul sedasama!). Mida selleks on kasulik/ vaja teha, sõltub iga inimese (vastavast) tüübist, samuti aga valitsevast aastaajast ja muudest keskkonna- või välismõjutustest. Niisiis sobib igale tüübile just talle vastav toitumine, elustiil, harjutused jm.


Ajurveeda teaduse järgi koosneb kogu füüsiline maailm viiest elemendist, milleks on eeter, õhk, tuli, vesi ja maa. Need elemendid on üksteisega vastasmõjus ja pidevas muutumises. Kolm põhitüüpi Vata, Pitta ja Kapha on nende viie elemendi ühendajaks kehas.


Vata on segu eetri ja õhu elemendist ning on seotud liikuvusega – nii füüsilises kui vaimses mõttes. Vata tugevad küljed on loovus, kiire seoste nägemine/leidmine ja spontaansus. Tasakaalutuse puhul võib väljenduda närvilisusena, hirmuna/ärevusena või keskendumis-raskustena. Seedimisele on iseloomulik selle ebaregulaarsus ja muutlikkus.


Pitta on segu tule ja vee elemendist ning seotud transformatsiooniga (nt seedetule kujul) nii füüsilises kui vaimses mõttes. Pitta tüübi tugevad küljed on intellektuaalsus ning hea analüüsi- ja juhtimisvõime. Tasakaalutuse puhul võib väljenduda kärsituses, ärrituvuses või vihas. Kõige tugevama seedimisega.


Kapha on segu maa ja vee elemendist ning on seotud stabiilsusega. Kapha tugevad küljed on tasakaalukus, rahulikkus ja lojaalsus. Tasakaalutuse puhul võib väljenduda loiduses, passiivsuses või laiskuses. Seedimisele on iseloomulik selle aeglus.


Üks keskseid mõisteid ajurveedas on Agni ehk seedetuli. Lääne mõtteviisi järgi võiks seda võrrelda seedeensüümide tegevusega, kuid selle tähendus on tegelikult laiem. Seedimine ei ole seotud vaid toitainete omastamisega, vaid ka olulise tähtsusega emotsioonide ja kogemuste, ehk siis kogu läbielatu, nö. seedimisel ja omaksvõtmisel. Pitta on Agniga otseselt seotud.


Ajurveeda üks põhiteadmisi on, et kõigi füüsiliste haiguste allikaks on seedehäired, s.t. erinevad haigused saavad oma alguse seedeprobleemidest. Sellepärast on eriti oluline oma seedetule ehk Agni eest hoolitseda ja seda tasakaalus hoida. Et hoida Agni tasakaalus, on vaja hoida tasakaalus oma dosha'd ehk elada ja käituda oma tüübile vastavalt.


Siin mõned juhised söömiseks, mis on olulised kõigi dosha'de seisukohalt. Üldiselt võib öelda, et sellest, mida süüa, on isegi olulisem see, kuidas süüa.

  1. Söö rahulikus õhkkonnas ja istudes, nii seedub toit kõige paremini. Rahulik vestlus meeldivas seltskonnas mõjub hästi, kuid olulised vaidlused tuleks pidada muul ajal. Samuti loobu igasugustest tehnilistest abivahenditest (tv, arvuti, telefon jms) söömise ajal.

  2. Püüa mitte süüa, kui oled ärritunud või koged muid tugevaid emotsioone - oota, kuni see tunne on möödunud. Ka parim toit kaotab oma kasuliku toime, kui seda omastatakse negatiivses seisundis.

  3. Söögikorrad võiksid olla regulaarsed, igal päeval samal ajal. Mida regulaarsemad need on, seda paremini suudab meie seedesüsteem toitu meie keha jaoks omastavaks muuta.

  4. Enne neelamist tuleb toitu korralikult mäluda, see aitab seedeensüümidel õigeaegselt aktiveeruda.

  5. Vahetult enne ja pärast sööki ei ole soovitav palju juua, paar lonksu leiget või sooja vett aitab seedimisele kaasa.

  6. Külma vett ega ka gaseeritud jooke ei ole üldse soovitav juua, seda eriti praegusel talvisel perioodil. Seedetuli töötab kõige paremini kehatemperatuuri juures.

  7. Söö enda jaoks õiges koguses toitu: liigsöömine häirib seedimist, vajalikust vähesem söömine annab aga liiga vähe jõudu. Üheks ajurveeda kuldreegliks on: magu tuleks täita vaid 50% toiduga, 25% vedelikuga ja 25% ulatuses jätta tühjaks.

  8. Parim aeg päeva suurimaks toidukorraks on lõuna ajal, kella 12-14 vahel. Siis on Agni ehk seedetuli kõige aktiivsem. Hommikusöök peaks olema piisav, et sellest lõunani jätkuks ja õhtusöök vähem energiat andev kui lõuna.

  9. Toidukordade vahepeal on soovitatav mitte süüa, et seedetuld mitte rütmist välja viia. Süüa tuleb siis, kui eelnev toit on jõudnud ära seedida, toidukordade vahe võiks olla vähemalt 3-4 tundi.

  10. Söö võimalikult värskelt valmistatud toitu. Kasuta nii vähe kui võimalik külmutatud, konserveeritud ja kemikaale sisaldavaid toiduaineid. Samuti tuleks loobuda mikrolaineahjust.

  11. Tarbi võimalikult vähe musta teed, kohvi ja alkoholi. Püüa vältida valget suhkrut ja tooteid valgest jahust.

  12. Oluline on oma söögikorda nautida, võttes selleks aega ja keskendudes toidu väljanägemisele, lõhnale ja maitsele. Tähelepanu hoidmine söömisel aitab ka märgata signaale, mis annavad teada, et kõht hakkab täis saama – ja see on parimaks mooduseks vältida ülesöömist.

Ajurveeda peab oluliseks kuue maitse olemasolu igas suuremas toidukorras. Need kuus maitset on:

Magus: mitmed teraviljad, paljud köögiviljad, piim, suhkur, mesi

Hapu: näiteks sidrunid, jogurt, äädikas

Soolane: näiteks sool, sojakaste

Terav: näiteks ingver, must pipar, tshilli

Mõru: esineb lehtköögiviljades, salatites, kollajuures

Kootav: esineb kaunviljades, läätsedes, granaatõunas


Kõige enam vajame magusat maitset (aga muidugi mitte suhkru kujul!), see on iga toidukorra aluseks. Teisi maitseid lisame vähem, näiteks kootav maitse on enamasti vaid nõrgalt tuntav. Maitsete tasakaal on oluline, sest kõigil neil on meie kehale ja meelele erinevad toimed. Kui tekib isu mingi ebatervisliku toidu järele, on põhjus sageli selles, et puudu on teatud maitsest igapäevases toidus.


Vürtsid on ajurveedas midagi palju enamat kui toidule maitse lisajad. Suurel osal – kui mitte kõigil – vürtsidel ja maitsetaimedel on mitmeid raviomadusi ja neid kasutatakse vastavalt vajadusele, et dosha'de tasakaalu toetada. Külmemal ajal sobivad hästi kaneel ja kardemon (nii õunakoogile kui hommikupudrule mõnus lisand), kumiini ehk vürtsköömne, fenkoli ehk apteegitilli (ehk ristiköömne) ja koriandriseemned. Maitseainekapis võiks kindlasti olla kurkumi ehk kollajuure pulber (seda osta kindlasti ökopoest!)  ja ingver (värskena või siis pulbri kujul). Ingver on üks kasulikumaid maitseaineid üldse.


Toitudesse lisamise kõrval saab ingverist teha teed, näiteks sidruni ja meega maitsestatult (mõnus ka valutava kurgu või külmetuse korral).

Nagu öeldud, peaksid joogid, ka vesi, alati olema toatemperatuuril või soojad. Eelistatud jookideks ongi vesi ja erinevad taimeteed. Üheks mõnusaks joogiks, mis sobib hästi ka enne magamaminekut unetuile - on kuum piim 'magusate vürtsidega' (kaneel, kardemon, ingver). Vastavalt eelistusele võib kasutada tavalist või taimset piima ja maitsestada meega, mis tuleb piimale lisada alles peale mõningast jahtumist.


Unustada ei tohiks, et rasvad on meile nii keha kui meele normaalseks toimimiseks igati vajalikud. Tervise seisukohalt on parim mitte rasvade vältimine, vaid heade ja kasulike (loe: kvaliteetsete ja oma tüübile sobivate) rasvade ning õlide valik – see on ajurveeda seisukoht, mis leiab järjest enam kinnitust teaduslikes uurimustes. Praegusesse perioodi sobivad hästi oliivi-, päevalille- ja seesamiõli ning kindlasti ghee. Ghee on teatud viisil kuumutatud või, mis kaotab või n.ö. halvad omadused ja on väga kasulike raviomadustega.


Nagu öeldud, nähakse Ajurveeda õpetuse järgi iga inimest unikaalsena. Kui Sind huvitab, milline toitumis- ja elustiil sobib just Sulle, oled oodatud Amrayoga konsultatsioonile. 


Artikkel on ilmunud  umbes sellisel kujul ajakirja 'Mari' veebruarinumbris 2015.

Email again:

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Nimi
E-mail
Kommenteeri